Mannerheimi pidulik õhtusöök

Marssal C.G. Mannerheim oli tuntud kui suurte nõudmistega persoon, kes esitas neid ka köögile ja restoranidele, mida ta külastas. Tema lauakommetest teati kõikjal ja neist kõneldi palju. Einestada meeldis talle seltskonnaga ja seda valis ta väga hoolikalt. Gurmaanina meeldis talle valida toitu ja sinna juurde kuuluvat jooki. Oma lemmiktoiduks pidas ta suitsutatud põrsast, mis oli täidetud tatraga. Ahjupõrsast käis lahti lõikamas peakokk isiklikult. Head veinigi ei põlanud Mannerheim kunagi ära, vaieldamatuks lemmikuks oli "Le Cardinal". C.G Mannrheim põimis oma söögitraditsioonid nii prantsuse kui vene kööki silmas pidades. Kõige rohkem jutte on räägitud marssali kuhjaga napsiklaasist. Ühtedel voolas see käisesse, teistel lauale. Kui mõnel tilkus seda toidu hulka taldrikule, võis Marssal imestada ja küsida: "kas toitu on vaja viinaga maitsestada või kastet lahjendada või on toidul ehk mõni muu viga?" Talle ei tekitanud raskusi mõne pisiõeluse leiutamine. Sellest napsiklaasi pindkilest ehk kuhjaga kallamisest liikus mitmesuguseid jutte. Üks kindral küsis kord Mannerheimilt selle kombe tekkimise kohta. Mannerheim rääkis ,et vene armees kui olid manöövrid ja ohvitserid olid riigi toidul, kuulus hommikusöögi juurde üks ja lõunasöögi juurde kaks pitsi viina. Kuna riik kõik kinni maksis ,laskis igaüks oma klaasi nii täis valada kui võimalik. Söögialust võttis ta alati, vahel isegi rohkem kui ühe pitsi, mis vene kommete kohaselt on igati õigustatud.